Tagaytayle

Manila lähedal Batangase provintsis Tagaytay lähedal asub vaatamisväärsus Taal Lake mis on samanimelise vulkaani kraatris asuv järv, sinna on Manilast umbes tunnine bussisõit. Tagaytay on ka filipinode üks lemmikpuhkekohti, siis tullakse peredega kogu päevaks.

Taal järve keskel asub saar mille keskel on omakorda pisike järv,  kõik see moodustab Taal vulkaani kaldeera. Viimati purskas see küll õnneks 100 tuhat aastat tagasi . Vulkaani võimsuse hindamiseks piisab kui öelda et järve läbimõõt on 20 km ja ümbermõõt ca 100 km

Lisaks järvele on siin ka muid lõbustusi- trossi otsas saab ühelt künkalt teisele sõita

Davaosse

Plaanis oli ka kõige lõunapoolsema saare Mindanao külastamine, selleks lendasin Davaosse, väidetavalt Filipiinide suuruselt teise linna kuid seda ilmselt pindala poolest. Lennujaamas üllatati meid rahvatantsudega

Võtsin siis takso ja linna hotelli, minu peatuspaigaks sai My Hotel, päris kesklinnas. Davao pidi Filipiinde kõige ohutum ja puhtam linn olema. Võib olla kuid linn ise ikka samasugune nagu mujal Filipiinidel - paras urgas.

Linna peal kolades avanev tüüpiline pilt oli selline, Davao on ju Filipiinide duriani pealinn ;)

Sattusin ka sellisese naljakas-huvitavasse kohta mille nime oli Peoples Park , see kujutas ennast õpilaste puhkeparki. Päris ägedad skulptuurid olid seal.

Boholi

Bohol on samuti üks Filipiinide enamkülastatavaid kohti, vaatamisväärsuseks on seal Chocolate Hills  - Shokolaadimäed. Alustuseks sõitsin Cebust kiirlaevaga Tagbilarani- Boholi pealinna, tänavapilt on seal ikka päris teistsugune kui Cebus :), meeletult tricycleid igalpool. Niikui kuskil seisma jäid sõitis kohe ticycle ette ja pakkus sõitu.

Järgmisel päevalhommikul otsisin ühe reisibüroo üles- neid on siin ikka raske leida- võtsin minibussitripi marsruudil Loboci jõgi- Chocolate Hills- Tarsier, Resikaaslasteks tul üks Hongkongi paar. Aalustuseks viidi meid ühte 400 aasta vanust kirikut vaatama.

Järgmine tripi osa oli laevasõit Loboci jõel koos lõunastamisega, seal on sellised katamaraanid  kus nagu näha ka restoranid peal.

Asusime siis sööma, elav muusika mängis ja ühel hetkel anti otsad lahti ja paat läks liikuma. paarikümne minuti pärast jõudsime mingise külla kus paarkümmend naist kitarri mängis ja lapsed tantsisid. Väga naljakas ja lõbus oli, mõned reisijad läksid ka kaldale tantsima

Edasi viidi meid siis reisi põhilisse sihtkohta - Chocolate Hillsi, selle künka osta ronides avaneski see kuulus vaade.

Tagasiteel tehti peatus liblikafarmis ja tarsierite -maailma väikseimate ahviliste juures, need olid umbes peopesa suurused.

Siin on see kutt Hongkongist

Ja õitsev banaanitaim.

.

Tgasiteel tegime peatuse ühe monumendi juures, siin sõlmiti kunagi rahu hispaanlaste ja kohalike pealike vahel
.

Ja oligi see Boholi ots läbi, tagasi Cebusse.

Fort San Pedro

Cebus on vähe vaatamisväärsusi, ilmselt olen Euroopas ringi reisides harjunud palju enamaga :). üks nendest on San Pedro kindlus. Päris võimsad suurtükid olid seal.

Cebusse

Sattusin Cebusse lihavõttepühade ajal, algul majutusin hotellis Diplomat,  see oli selline hiinlaste hotell, mitte just kõge viletsam aga kulunud olemisega. Hiljem leidsin ühe palju kobedama ja isegi odavama pansionaadi Altos Jakosalem tänaval. Kuna olid Lihavõtted siis oli Jeesus ristil, seekord mitte elav kuigi olen kuulnud et mõnel pool pidi ka elavaid inimesi ristile pandama . see koht on Santo-Ninjo Katedraali juures

Iloilos

Kuna lennupilet Boracaylt Cebusse oli seekord üsna kallis otsustasin hoopis Iloilosse sõita ja seal edasi lennukiga Cebusse.  Bussid on seal sellised naljakad, uksed kinni ei käi ja 2 konduktorit on kaasas kes põhiliselt ripuvadki bussiuste vahel.

Iloilos jeepneysid eriti ei ole, seal on vanid :), väga stiilsed ja näevad palju uuemad välja.

Tõeline meistriteos.

T

Linn ise on ikka tüüpiline Filipiinid, elektrimõõtjad käivad siin posti otsas :). Üldiselt oli seal päris jube, mereäärne oli täielik geto

See lõbus Buddha  siin  on selle hotelli fuajees kus ma peatusin, hotell kuulus hiinlastele.

Kiteboarding

Nagu mainitud on teisel pool saart lohesurfarite paradiis, sai isegi seal algõpet proovitud ;), kunagi tahaks selle selgeks õppida. Sel aastaajal on see tuulepealne pool ja rannas ujub mitmesugust rämpsu ja ega põhigi seal kena pole, surfamiseks tuleb igatahes kalossid jalga panna sest võib kogemata merisiiliku otsa astuda...Laine murdub umbes 500 meetri kaugusel ja sinnamaani on üpris madal vesi.

Boracayl ringi vaatamas

Nagu mainitud on Boracay üks Filipiinide kuulsamaid turistilõkse, ühel pool saart on kilomeetrite pikkune valge liivaga rand ja teisel pool saart madala veega laht -lohesurfarite paradiis. Seal elab ka muideks mõni eestlane. Minuga samal ajal viibis seal saarel ilmselt umbes 5 eestlast. Saime kokku ja avastasime saart.

 

Rentisime 5 motikat koos juhiga ja sõitsime paremad kohad läbi. Saar on väike, umbes 5 kilomeetrit pikk ja kuni 2 km lai, paari tunniga on ring peale tehtud.

Filipinod on kõvad meremehad ja paadid on neil külgujukitega.

Liiv on lausa silmipimestav

Rand on restorane tihedalt täis, õhtuti toimuvad seal mitmesugused tuleshowd ja iga saja meetri järel mängib elav muusika

Boracayle

Ega seal Manilas üle 3 päeva suurt midagi vist teha pole :) ja sõit läks Filipinide tuntuimaile turismimagnetile - Boracay saarele. Boracay on ainult 7 km pikk ja  1- 2km lai. Sinnasaamiseks tuleb lennata Caticlani lennujaama mis asub suurel saarel kohe väikese Boracay lähedal. Kuna Caticlani lennurada on lühike siis lendavad sinna propellerlennukid ja Manila lennujaamas kaaluti kõik reisijad igaks juhuks üle et lennuk liiga raskeks ei läheks ;) . Selline on Boracay õhust enne maandumist.

Pärast maandumist sõitsin tricyclega sadamasse kus tuli mingeid turismimakse maksta ja laeva peale,   Boracayle sõit kestab paarkümmend minutit, sealt jälle tricycle peale ja hotellikesse, minul oli selleks valitud eksootilise nimega La Isla Bonita ;), 1000 pesot öö bungalo.

Nii valge liivaga randa polnud ma varem näinud , ilmselt on see koralliliiv. See siin on White Sand Beach :)