Kiteboarding

Nagu mainitud on teisel pool saart lohesurfarite paradiis, sai isegi seal algõpet proovitud ;), kunagi tahaks selle selgeks õppida. Sel aastaajal on see tuulepealne pool ja rannas ujub mitmesugust rämpsu ja ega põhigi seal kena pole, surfamiseks tuleb igatahes kalossid jalga panna sest võib kogemata merisiiliku otsa astuda...Laine murdub umbes 500 meetri kaugusel ja sinnamaani on üpris madal vesi.

Boracayl ringi vaatamas

Nagu mainitud on Boracay üks Filipiinide kuulsamaid turistilõkse, ühel pool saart on kilomeetrite pikkune valge liivaga rand ja teisel pool saart madala veega laht -lohesurfarite paradiis. Seal elab ka muideks mõni eestlane. Minuga samal ajal viibis seal saarel ilmselt umbes 5 eestlast. Saime kokku ja avastasime saart.

 

Rentisime 5 motikat koos juhiga ja sõitsime paremad kohad läbi. Saar on väike, umbes 5 kilomeetrit pikk ja kuni 2 km lai, paari tunniga on ring peale tehtud.

Filipinod on kõvad meremehad ja paadid on neil külgujukitega.

Liiv on lausa silmipimestav

Rand on restorane tihedalt täis, õhtuti toimuvad seal mitmesugused tuleshowd ja iga saja meetri järel mängib elav muusika

Boracayle

Ega seal Manilas üle 3 päeva suurt midagi vist teha pole :) ja sõit läks Filipinide tuntuimaile turismimagnetile - Boracay saarele. Boracay on ainult 7 km pikk ja  1- 2km lai. Sinnasaamiseks tuleb lennata Caticlani lennujaama mis asub suurel saarel kohe väikese Boracay lähedal. Kuna Caticlani lennurada on lühike siis lendavad sinna propellerlennukid ja Manila lennujaamas kaaluti kõik reisijad igaks juhuks üle et lennuk liiga raskeks ei läheks ;) . Selline on Boracay õhust enne maandumist.

Pärast maandumist sõitsin tricyclega sadamasse kus tuli mingeid turismimakse maksta ja laeva peale,   Boracayle sõit kestab paarkümmend minutit, sealt jälle tricycle peale ja hotellikesse, minul oli selleks valitud eksootilise nimega La Isla Bonita ;), 1000 pesot öö bungalo.

Nii valge liivaga randa polnud ma varem näinud , ilmselt on see koralliliiv. See siin on White Sand Beach :)

Manilas ringi kolamas

Järgmisel päeval otsustasin Manila kaldapealse üle vaadata, ei viitsinud jeepneydega jännata ja sõitsin taksoga mere äärde. Vaatepilt oli seal siis selline.

Sooja oli oma 35 kraadi , jalutasin  Boulevardi poole ja näen et tänaval mehed palmi otsas kookospähkleid alla võtmas.

Astun lähemale ja poisid kohe pakuvad mulle - kas tahad ja avavadki ühe minu jaoks. Mahla oli seal oma liitri jagu kuid see oli soe ja mitte nii mõnus.

Noh jalutan edasi ja jõuangi Boulevardile, see oli üpris inimtühi, kuumus oli ka metsik.

Päris kummalisi inimtüüpe kohtab vahel. :)

Mööda kaldapealset mõni kilomeeter jalutades jõuab Rizal Parki nimelisse kohta. See on Filipiinidel väga tähtis koht sest seal hukati umbes 100 aastat tagasi hispaanlaste poolt nende suurim vabadusvõitleja Jose Rizal.

Noh vaatasin siis selle üle ja edasi Intramurosesse, see on Manila vanalinn, hispaania ajast pärit.

Sai siis mõnesse kirikuse ka sisse põigatud.

Filipiinidele

Nüüd siis esimest korda Filipiinidele. Filipiinid olid just mõni kuu tagasi Eesti jaoks viisavabaks saanud. Hongkongi lennujaamas uuriti mu passi et mis maalt see tegelane pärit on ja nõuti tagasilennu pileti ettenäitamist. Näitasin siis bookingut ja mõne aja pärast istusingi juba Cebu Pacificu airbusis . Manila lennujaam terminal 3 jättis sellise rahuliku mulje võrreldes näiteks Bangkokiga, immigratsioonis probleeme ei olnud ja lennujaama eest sai siis kollane takso võetud mis mind Makati Apartelle nimelisse hotelli-külalismajja viis. Metro-Manila,  kus elab umbes 20 miljonit inimest koosneb tegelikult 16 linnast ja Makati on selline rikkam piirkond kus asuvad pangad, saatkonnad jne, sel Makati Apartellel polnud iseenesest eriti viga midagi aga asus siiski nö pool slummi taolises kohas. Etteruttavalt öeldes selgus hiljem et enamus Filipiinidest ongi selline.

No võtsin väikese dushi ja linna peale, siin on need kuulsad Filipiinide jeepneyd, kõik isemoodi ja ehitud tuunitud.

Lühemate sõitude jaoks saab kasutada tricycleid, põhimõtteliselt isetehtud külgkorviga mootorrattad.

Hüppasin siis ühe jeepney peale ja sõitsin kilomeetri edasi Makati poole, maksis see 7 pesot ehk 2,5 kr. Kui tahad jeepneyst maha minna siis tuleb koputada vastu katust või toru ja juht peatub :)

Siin on see päris Makati, selline klaasist ja betoonist aga erilist muljet siiski ei avalda

Kolasin siis veel natuke ringi, tutvusin ööeluga ja päev oligi õhtal .