Donsolis

Otsustasin külastada ka Donsoli, sealkandi üks kõvemaid atraktsioone on  vaalhaidega koos ujumine :). Vaalhaid on nimelt maailma suurimad kalad, pikkusega kuni 15 meetrit. Eriti polnud aimu kuidas seal Donsoli elamisega lood on aja ei hakanud siit Legazpi hotellist ennast välja möllima et käin seal Donsolis niisama ära. Tricycle juht küsis  sõidu eest bussiterminalini 50 pesot, mõtlesin et tükk maad sõita aga tegelikult oli max paar kilti, jälle väike tüng sest sellise maa eesst makstakse tavaliselt 10 pesot. Sealt bussiterminalist sai Toyata minibussiga 65 pesot ehk umbes 1 euro eest Donsoli , umbes tund sõitu. Donsolis võtsin koos mingite Kanada naistega jälle tricycle ja sõit läks Donsoli lahe äärde turismipunkti kus  neid ujumisi orgunnitakse.

Asi käib niimoodi:  renditakse kamba peale selline paat ja sõidetakse lahele, seal instruktorid otsivad vaalhaisid ja õigel hetkel tuleb vette hüpata ja paar minutit saab siis koos ujuda ja vaadelda kuidas nad toituvad. Õnneks toituvad nad väikestest mereloomakestest, krillist :D

Kuna oli juba keskpäev ja enamus huvilisi olid juba paatidega merel siis panin seal lihtsalt nime kirja ja jäin ootama kaasreisijaid. Paadi rent maksab 6000 pesot ja võtab peale kuni 6 soovijat. Õhutemperatuur oli umbes 35 kraadi ja teisi soovijaid ei paistnud kusagilt. Siiski saabusid mõne aja pärast needsamad Kanada naised ja veel 2 inimest ja 5 peale saigi paat renditud. Sõisime umbes 500 meetrit lahele ja jäime vaalhaisid ootama. Ei tulnud kaua oodata, varsti anti käsk vette hüpata ja instruktor vedas meid vaalhai juurde, noh paarkümmend sekundit jõudsin seal ujuda ja läinud ta oligi. Paar korda käisin veel vees, päris jurakad olid ikka, nii meeter- poolteist laiad, siis väsisin ära ja vaatlesin paadilt, tegelikult oli ilm ka selline pilves ja vee alla eriti ei paistnud.

Seal paistabki vaalhai sabaots ja seljauim. Kokku käidi vees oma paarkümmend korda, ühel kutil oli ka vee all pildistamise fotokas.

Väike video kah siin : http://youtu.be/QmTicccLVh0

Kogu üritus kestis oma 3 tundi ja siis oli aeg tagasisõidule mõelda. Tagasi Donsoli linna tulles selgus et minibussid tagasi Legazpisse enam ei käi ja  teekond tuleb ette võtta jeepneyga, 60 pesot ja väike ekstreem. Siin on üks mangroovitihnik jeepney terminali juures.

Selline on pikamaa jeepney väljastpoolt:

Selline näeb siis jeepney välja seestpoolt :), tund aega sõitu kannatab välja küll.

Noh see jeepney päris Legazpisse ei sõitnudki vaid sinna lähedale , edasi tuli juba teise jeepneyga sõita aga see maksis ainult 10 pesot. Kokku võttes sai selle päevaga asi ära tehtud. Tegelikult oleks võinud ka sinna Donsoli ööbima jääda sest seal olid ka mõnusad ujumisrannad mida Legazpis pole.